Ja ongi nii, et väsin ära ja ei tea mida suust välja ajan, mölisen ja naeran teiste õnnetuste üle senikaua kuni endal hakkab kehvasti minema, ilmselt kardan seda, sest olen hirmutatud ootavast raskusest, mis tuleb kohe käsile võtta.

Iga päev koju tulles olen nii väsinud, et läheks kasvõi kohe magama, aga selleasemel, vabandan oma nõmedat käitumist välja siin ja mõtlen, mis mul VIGA ON :D