Sõltlane tõmblemas

Kõige haigem on see, et kui hakkan mõtlema, et kooli pärast ei tee enam neid asju, mis suvel olid teemas, siis tunnen eriti suurt vajadust nende järele.

See kehtib NIII AINETE kui ka SELTSKONNA kohta.

Ja alati mõjutab seltskond ainete juurde ja ained seltskonna juurde, meeldivaimad KOGEMUSED koos teiste jopakolladega tuletavad oma hirmnaljakat ja äärmiselt mugavat olekut meelde.

PEAN OMA RAHA PEITU PANEMA!!! :D

Praegu peale natuke masendavat toakoristamist, sest tunnen et tuba pole ikka piisavalt korras, kuluks mulle ära küll üks suits, aga toredam oleks kui see ei oleks vaid suits...ehk ongi süü sellepeal, et olen nikotiinikuks muutunud, sest tavaliselt tossan siis kui on suitsu, sest suits on mõnus, aga nüüd on ta lihtsalt vajalik :D

Leidsin kalkulaatori üles ja hakkan usinalt matemaatika ja füüsikaga tegelema, sest keemia pidi see aasta enamjaolt teooriat sisaldama.

Praegu sain just kõne oma lemmik toredalt lahedalt semult ja rääkisime kuidas hakkame veel korralikult suhtlema Merliniga, sest too lubas, et on parem sõbranna olles iseseisvam ja see oli nii siiras, et tunnen, et seestpoolt poetan pisara, neljapäeval lähme kolmekesi peale kooli piknikule ja tunneme end hästi :)

Nad on sõbrannad, kes on naiselikud, stiilsed, sõbralikud, naljakad, armsad, unistavad ja mis peamine nad ON KOGUAEG MUL OLEMAS või noh ikka mõtlen Steni selle all :D

Peaks minema rattaga sõitma kusagile metsa ja suitsetama ühe suitsu oma näljase olekuga.